Saturday, June 25, 2011

Mullavea Xikxonnachea Madeoma Nimitan Vichitr Gozali

SON’VARACHIM SUNGTTAM:


Mullavea Xikxonnachea Madeoma Nimitan Vichitr Gozali !



- Jose Salvador Fernandes



Xikxonnachem mullavem madeom inglezintlean-ui korpachea vixoyan tokli voir kaddli, ani tea nimitan khubxea zannanchim rupnnnim gollun poddlim. Choddan-chodd konnachim-i rupnnim pallam-mullantlean gollun poddleant zalear, tim Konknniche Devnagori lipientlea mon’xanchim oxench mhonnchem poddta. He lok itlo kall, bamonnponnachim angvostram nhesun dhormache bhed-bhavache bottint bosun zati-kati miroytale. Te atam tech bottivelean fottingponnachea doryant poddun, tancheach kormanchem paddem udok tankam buddounk laglam. Te atam itle buddunk lagleat, ani tachi tankam itli bhirant disunk laglea, te atam Moratthiche tonnache kaddiek dhorun aplo jiv salvar korunk khottpott kortat.



Kitem-i zaum, xikxonnachea mullavea madeomachea vixoya nimitan, Devnagorivaleancheo kaim vichitr gozali disun aileo, jea gozalink lagun somazant tannim aplich loz kaddlea.



GOZAL 1: Mukhel Montri Digambar Kamat sorkaran, khuxi tankam Inglez bhaxentlean-ui mullavem xikxonn ghevpacho rosto ugto kela. Dekun, Moratthivaleam vangdda Konknnichea Devnagorivaleank-ui Diagambar Kamatan apli budh sanddlea oxem dislam. Dekun, te Moratthivaleanchea uleak pallo diun Gõychea sabar devllamni Devak gharannim ghalunk gele. Mukhel Montreak bori budh diunchi, ani tannem zo Inglez-ui mullavea madeomacho rosto ugto kela to porot bond korunk tannim Deva kodden maglam. Punn, Moratthivaleanchem sodd, Romi lipientle Konknniche bhokt ani mogi itlo kall Romik Rajbhas Kaideant hok’kacho zago magtale to Devnagorivaleamni addaylo. Khorem mhonnlear, mullantuch tannim Romi lipientlea Konknnichea lokak ratiam modem ghat kelo. Atam, tannim khottea monan Romi lipientlea lokak kelolo ghat tankanch badla. Mhonntoch, Devnagorivaleanchim gharannim Deva meren pavchim nant. Ghoddie Dev-ui bamonnponn ani zati-kati mandta toslo aslo zalear, Devnagorivaleanchea gharanneank foll mellpachi xoketay asli !



GOZAL 2: Xikxonnachem mullavem madeom inglezintlean korpacho vixoy suru zalo. He yevzonnek virodh korunk Bharotiya Bhasha Surokxa Manch (BBSM) zolma ailo. Gõychi adli mukhel montri ani Moratthi visvaxi Shashikal Kakodkarak BBSM-achi mukheli keli. Konnem? Moratthivaleam vangdda ekech nodren mezunk melltat tea Konknnichea Devnagorivaleamni. Dusrea utramni, fuddariponnacho fatticho konno naslolea Konknnichea Devnagorivaleamni Shashikalak mathear ghetli. Konknnicho obhiman ballgun, tika diunk naka aslolem fuddariponn ani tenko dilo ani azun-ui diit asat. Niradari (helpless) Konknnichea Devnagorivaleanchea tenkeachea khustar Shashikala atam teach Devnagorivaleank tancheach surar nachoyta. Khobram-potrancher BBSM-ache potrokar porixodeche khobre vangdda fottui chhapun yeta tednam hachem khoreponn disun yeta.



Tea fottvacher, fottingponnachea ani don panam korpachea kalloka fattlean sanddot vochpi BBSM-ache fuddari-vangddi tor distatuch. Punn tanche fattlean ube aslole te von’ttik, Gõycho anik ek adlo mukhel montri ani Moratthicho visvaxi ixtt aslolea Dayanand (Bhau) Bandodkaracho-i fottu laylolo dista. Itlench nhoi, BBSM-acho toktto legit Moratthintlean dista. Hachi barik-sarik monache nodrentlean topasnni korit zalear, BBSM-acheo teo porixodo Moratthivaleanchech kocherint zatat mhunn thavem zata. Ani, eka kallar Moratthivaleancher vikh vonkhpi Konknniche ghatki Devnagorivale atam teach Moratthivaleanchea pãyam kodde lolltat. Moratthivale apnnak zai tednam zomati apoytat, ani Devnagorivale Moratthivaleanche savllent lipunk tanchexim dhanvtat. Khuim urlo hea Devnagorivaleancho Konknni vixincho obhiman ani svabhiman?



GOZAL 3: Xikxonnachem mullavem madeom inglezintlean-ui suru korunk Gõy sorkaran nirnnoy ghetlo zalear, taka nixedh mhunn apunn Gõy Konknni Akademichea odheokx-podacho rajinamo ditolo mhunn N. Shivdasan jahir kelolem. Xikxonnachem mullavem madeom inglezintlean-ui suru korunk Gõy Sorkaran nirnnoy gheun, aiz ek mhoineacho kall sorlo, punn N. Shivdas mat azun-ui aplea odheokx- podavelean sorlo na. Potrokaramni vicharlear, apnnem rajinamo dilear to zago bhorunk Romivale toyar ravleat, dekun apnnem rajinamo divpacho vichar fattim ghetla oxem sangta. Punn khori ani sot ti gozal tannem tea sangnnea ponda lipoun dovorloli asa.



Dezembr 2011, N. Shivadasacho Gõy Konknni Akademichea odheokxache kodelir bospacho tin vorsancho kall sompta. Ani apnnak, odheokx mhunn fuddlea tin vorsancho kall mellche khatir, tannem bhitorlean atanch thaun toyari suru kelea mhunn gupit zhorintlean kollit zalam. Mhonntoch, atam podacho rajinamo dilo zalear, fuddlea tin vorsancho odheok zavpak tachean koxem aplem kolsanv haloum yeta?



GOZAL 4: Xikxonnachem mullavem madeom inglezintlean-ui suru korpacho nirnnoy ghet porian, aiz meren taka nixedh mhunn kaim zannamni apnnak sorkara koddchean rayjachea panvddear mell’lole puroskar portun dileat. Kaim zannamni sorkari panvddeavelea sonvskrutik ani bhaxik somitinchim podam soddleant. Hantum kaim Konknnichea Devnagorivaleancho aspav asa. Punn hea vixoya vixinchi vichitr gozal ti hi – ek-dogamni aplea Puroskar ani tachea vangdda mell’lole duddui porot kele. Punn heramni mat yadostikanch portun dileant, duddu mat diunk nant.



Sorkari panddeavelea sonvskrutik ani bhaxik somitinchim podam soddleant tanchi-i tich gozal. Jea podar ravlear apnnak duddu melltat tannim tim podam soddunk nant, duddu mellonant tannim soddleant !



GOZAL 5: Sorkar xikxonnachea mullavea panvddear inglez madeomak-ui porvangi ditolo hachi sulus lagona fuddem, tea vixoyak virodh korunk “Yuva de Goa” nanvacho pongodd toyar kelo. Konknnichea hea-tea Sommelonam ani Konknni Bhaxa Mondollachea Yuva Mohotsavachea nimitan toyar zalolea tornnateancho aspav aslolo ho zomo mhonntat. Punn hea zomeant Yuva Mohotsavachea mattvant dista tachea chovtea vanttean-ui tornnatim dislim nant. Hi gozal kuxin soddli zalear, “Yuva de Goa” hem tanninch vichun kaddlolem nanv tea tornnateank Konknni bhaxecho ani Gõycho kitlo obhiman asa tem dakoun dita. Konknni poros tankam Purtugez ani Inglez bhas ani Gõychea poros London ani Purtugaluch chodd avoddta mhunn tantuntlean khunnam distat.


June 25, 2011

Posted by Picasa

Saturday, June 11, 2011

Devnagorivaleancho Konknnik Visvas-ghat!

SON’VARACHIM SUNGTTAM:


Devnagorivaleancho Konknnik Visvas-ghat!

                                        - Jose SalvadorFernandes


Devnagorivaleancho Konknnik visvas-ghat? Hoi! Kiteak mhunnon? 1986 vorsa, Konknni Porjecho Avaz (KPA) hachea bavttea khal Konknni Rajbhas korpachi 555 disanchi akantachi chollvoll zali. Te chollvollen Gõyant Konknnik Rajbhaxecho man zoddun dilo. Morattik Gõyant zago na mhonnpi, tika dusman lekhpi ani ‘Ami Konknni’ mhonnpi sabar zann fottkire Devnagorivale, Konknni Porjecho Avaz-ache vangddi asle. Konknni bhaxent apli vollokh asa, apli osmitay asa, aplem Gõykarponn asa, oxem mona-kallzantlean pottlolea Gõykaramni, tea vellar KPA-chea uleak nhidentlean porian uttun zap diloli asa. Ani hi zap divpiancho choddan chodd ankddo konnacho-i aslo zalear, to Konknniche Romi lipientlea borovpiancho, vachpiancho ani Konknni mhonnlear fokot Romi lipi mhonnpiancho aslo! Ani Konknni Porjechea Avaz-a khal sogott Gõykarancho hetu zoitivont korpant Rajbhaxechea itihasant heach lokachem yogdan chodd aslem mhonnunk zai. Gõykar, ani tantuntlea tantum ‘kristanv somaz’ hanga sorkarachea khustar inglez xikun bhailea desant veta, ani thoim A for Ayahachi, B for Bottlerachi, C for Cuznerachi, D for ddraivorachi nokri korta oxem aiz addechea Devnagorivaleamni kitlem-i mhonnum, punn heach Ayamni, Bottleramni, Cuzneramni, ddraivoramni, khuinche-i poristhitent apli Konknni Rajbhas zaunchi mhunn, aplea bolsak-pottak chimtto kaddun, khorcha khatir tednam Konknni Porjechea Avaz-ak khorcha khatir duddu dhaddle! Punn niz Konknni mogiamni dhaddlolea tea duddvancho koso-kat vapor kelo, te khuim moddle tacho hixeob, aiz ani aichea khinnak meren Konknni Porjechea Avaz-an dakoyloch na!


Konknni Porjecho Avaz haka survat tem xevott meren, zaitech fuddari favo zale. Konknni porjek eka ulean koxi-kat rostear haddunk zai asli, ti utramni guttlayloli kherit-viprit kola tanche kodde asli. Konknni porjechea kallzant hat ghalun, bhaxechea mogacho uzo matui palonastana, koso jito-jivo dovorunk zai aslo hem tanchea fuddariponnantlean tednam distalem. Aple he fixal kolentlean tannim Konknni bhaxechem mhotv sanglem, Moratti bhaxek Gõyant zagoch na, Morattivaleank koxi tokli voir kaddunk diunk zaina, Moratti amcho koso ghat gheunk xokta, Gõyant Morattik zago dilear tika lagun amchi sonvskrutay koxi ibadd zaum yeta, oxeo sabar gozali tannim, khubxea zannanchea kallzak hat ghalun sangleo, ani tantuntlean khubxea zannanchim kallzam-i jikhun ghetlim. Punn tednam tanchi ti kola addechi ‘kola’ asli mhunn atam anik ek pavtt thavem zalem.






Mullavea xikxonnachea madeomak lagun Devnagoricher far yeta to polleun, halinch hea fuddariamni eka disalleacher vidan (statement) kelam – “Tai-in (mhonnche Shashikala Kakodkaran) Gõy Maharaxttrant vilin (merge) korunk tednam proyotn kel’lo mhunn kitem zalem? Ti Gõy Purtugalant kaim vilin korunk sanginasli. Gõy Maharaxttrant vilin korunk tinnem tenko divop soimbik (natural) aslem, kiteak Gõychi ani Maharaxttrachi sonvskrutay ek!” Ho Konknnik visvas ghat nhoi?






Niz Konknni mogiank don panam korpi hem tanchem vidan vachun, poilincheanuch, Devnagorintlean apnnacher Konknnicho addecho xik’ko marun ghetloleanche kuddint, Konknni poros Morattichench chodd rogot dhanvta mhunn anik porot thavem zalem. Tankam Morattin jem kitem diunk na tem Konknnin dilem, Konknnin tankam nanv dilem, vollok dili, khub kitem dilem. Je eka kallar Gõychi sonvskrutay ani osmitay Konknni bhaxent asa mhunn horddem fuddem kaddun sangtale, aiz tech monis teach tonddan Gõychi ani Maharaxttrachi sonvskrutay ek mhonntat, ani aplo khoro rong somazak dakoytat. Gõychi ani Maharaxttrachi sonvskrutay ek asa zalear, Konknni Rajbhas korpache chollvolle vellar hannim Moratti bhaxek Gõyant zagoch na, Morattivaleank koxi tokli voir kaddunk diunk zaina, Moratti amcho koso ghat gheunk xokta, Gõyant Morattik zago dilear tika lagun amchi sonvskrutay koxi ibadd zaum yeta, oxem kiteak sanglem tor? Tednam Gõychi ani Maharaxttrachi sonvskrutay ek mhunn khobor nasli hankam? Madeomachea vixoyavelean Devnagori lipieche dis atam bhorot aileat mhunn tankam disunk laglam. Atam tanchea pottant att vazunk lagleant dekun, tanchim tonddam kaiche kai ulounk ugtim zaleant. Fottingponnachea sonvsarant mon’xak jednam sot chepun-lipoun dovorunk anik vatt meklli asona, tednam tachech udorim tacho pindd somzunk mellta.






Addechem sovong khuim chodd kall tigona. Tem kitlem-i tigoupacho proyotn kelear-ui tem tigona. Ek dis ugtem zatach zata. Konknni Porjecho Avaz-achem chador Moratti otmeak pangurlolea Devnagorivaleanchem hem jitem-jivem chitr asa, oxench mhonnchem poddta. Ani hachem odik khoreponn amkam mullavea xikxonnache bhaxechea madeomantlean-ui disun yeta.


‘Devnagori hi Konknnichi nizachi lipi’ mhonnpi Devnagorivale, mullavea xikxonnachea vixoyak dhorun, aiz Bharoti Bhaxa Surokxa Manch (BBSM) hachea asrea khal Morattivaleanchea khandar hat ghalun bosleat tem disun yeta. Mullavea xikxonnachem madeom ekuch ek, Konknni bhaxentleanuch aschem mhunn tannim hott dhorlolo khuinch disun yena. Tanche vangdda, ‘Devnagori hi Konknnichi nizachi lipi,’ ‘atam Konknni Devnagorintlean Rajbhas zalea, atam Konknni lokancho ekvott zatolo’ oxem eka kallar sangtale te-ui Konknniche Devnagorivale atam dholint ogi boslole distat ! Don rupancho khell khellpi, ani Romi lipiecher onit kelolea Devnagorivaleancher aiz Morattik tenko divpachi palli ailea. Buddtoleak khuim kaddiecho adar mhonntat. Atam apli bambonnponnachi, dhorm’-dvesachi, khottea monachi kaddich buddonk lagta tednam, fuddem vochun te konna-konnak tenko ditole tem apo-ap disun yetolem. To dis ani vell chodd pois na !



Son'var, June 11, 2011

- Forwarded by http://www.goa-world.com/








Saturday, June 4, 2011

24 Vorsam Adlo Kuraddeacho Ghavo!


SON’VARACHIM SUNGTTAM:

24 Vorsam Adlo Kuraddeacho Ghavo!

- Jose Salvador Fernandes

Porvam, mhonnche Junache 6ver, dhongi Bharoti Bhaxa Surokxa Monchan (BBSM) ‘Gõy Bond’ jahir kelam. Karonn? Bhurgeank zai zalear inglez madeomantlean-ui xikovpachi sorkaran avoy-bapayk mekllik divpacho nirnnoy montrimonddollant pas kela ! He mekllikek BBSM-acho khor virodh asa. Hoch virodh korunk BBSM zolma aila. “Konknnik Rajbhas korunk amchem sumara bhailem yogdan asa” oxem mhonnpi fottkirea, dhormacher adarun bhed-bhav ani dves korpi, Konknnichem fottkirem rupnnem ghalolea, ani Konknnichea nanvan Morattichea pattosar boslolea ‘Konknni mon’xancho’ tantum aspav asa.






Mullavem xikxonn Konknni va Moratti xivay Inglezintlean-ui dium yeta mhunn halinch Gõy Sorkaran zo nirnnoy dila, tachim pallam-mullam fokot rajki rukhachea pallam itlinch khol nant. Tim tache poros bhitor asat mhunn barik chintun pollelear apo-ap kollun yetolem. 1987 vorsa Rajbhas Kaido pas zalo tednam, tea kaideant “Konknni mhonnlear Devnagori lipientlean boroyloli Konknni” oxem boroylolem vachunk mellta. Itlench nhoi, tea Rajbhas Kaideant Moratti bhaxek-ui ‘same cutting, but different folding’ oxea rupan zago dilolo asa. Rajbhas Kaido sorkari panvddear vachun dakoylo tednam, Morattik tea Kaideant zago dila tem polleun “hanv ani Luizinho Faleiro nixedh ugtaunk zomatentle uttun bhair gele” oxem tednacho opokx amdar Uday Bhembren zaite pavtti sanglolem hanvem mhojea khas kanamni aikolam. Punn to uttun gelo mhunn Moratti kitem Rajbhas Kaideantlean bhair poddli ? Na nhoi? Tednam thoimsorlo uttun veche bodlek, Rajbhas Kaideant Morattiche bodlek Romi lipi tori ghalchi mhunn sangunk tachem tondd ugtem zalem zaunk yetalem nhoi? Punn tannem Romi lipie khatir tea vellar aplem tondd ugtem korunk na. Morattik tea kaideantlean kaddunk tannem ‘Gõy Bond’ korunk ulo-i marunk na. Lokak rostear yevnk sangunk na. Punn aiz to BBSM-achea bavttea khal, xikxonnachea inglez madeomak virodh korunk Morattivaleanchea khandak khand lavun machier bosta! Zalear, Morattik nixedh mhunn uttun gelolo taka koslo orth urlo tor? Konknnichea nanvan bhitorlean Morattik-ui samballpachim him nattkam mum?






Aiz BBSM mullavem xikxonn avoy-bhaxentleanuch zaunk zai mhonnta. Kiteak, toxem kelear Gõychi sonvskrutay tigun-rigun urtoli oxem BBSM-achem mhonn’nnem asa. BBSM tor oxem chinta zalear, mullavem xikxonn Konknni va Morattintlean zait porian, kitlea Gõykaramni kitli pasun apli sonvskrutay tigun dovorlea kai? Dusrem, zaka konnak apli sonvskrutay ani osmitay samballpachi na, taka kitlem-i mullavem xikxonn avoy-bhaxentlean diun kitem faido? Ani apli osmitay ani sonvskrutay samballunk mullavem xikxonn avoy-bhaxentleanuch zai oxem kitem asa? Apli osmitay ani sonvskrutay samballpachi khuxi aslolo ti koxe-i ritin samballtach! Ani ti kitem samballpachi asa zalear Konknniche Devnagorintleanuch samballunk zai oxem kitem asa? Romi lipientlean samballunk zaina? Ani Konknnintleanuch tor Gõychi osmitay ani sonvskrutay rakhunk zata zalear, Morattik bhair dovorun Rajbhas Kaideant Devnagori vangdda Romi lipiecho kiteak aspav korunk na?






Rajbhas Kaido pas zalear, 24 vorsancho kall sorlo. Punn hea 24 vorsam pottim ho Kaido Gõychea Gõyant khuinch chalik laglolo disona. To chalik lagcho mhunnon, aiz meren “Konknnik Rajbhas korunk amchem sumara bhailem yogdan asa” mhonnpi fottkirea ani dusonghi mon’xamni ek-ui dis Gõy Bond korunk na, tea khatir zomati-i korcheo oxem konnakuch disunk na. Zalear, Rajbhaxecho ho polko husko atanch, inglez madeomantlean-ui xikovpachi sorkaran avoy-bapayk mekllik dili tednach kiteak?


Mullavea xikxonna babtint Gõy Sorkaran zo nirnnoy dila, tachim pallam-mullam fokot rajki rukhachea pallam itlinch khol nant oxem voir mhonnlam. Rajbhas Kaideant Romi lipiek matui zago diunk tantum aichea mullavea xikxonnachea proxnanchim ani oddchonnechim mullam-pallam asat. Romi lipiek tednach tor Rajbhas Kaideant zago dilolo zalear, aiche poristhitek tondd diunk tankam anik-ui khubxea lokacho tenko mellpacho. Ani Devnagorivaleank aiz Morattivaleanche tenkeache gasicher jiyeunk poddpachi palli yevpachi nasli.



Khorem sangum? Bamonnponnachim, dhormachea ani lipiechea dvesachim voklam lavun Romi lipiek Rajbhas Kaideantli bhair dovorun, Devnagorivaleamni 24 vorsam fattim apleach pãymancher kuradd marun ghetloli, punn tednam tankam te kuraddeacho ghavo disunk na. To tankam atam disti poddta! 24 vorsam uprant ! Atam kitle-i pavtti ‘Gõy Bond’ kelem vo kitleo-i zomati keleo mhunn matui pekpacho na. Fattlim 24 vorsam to jito-jivo zaun urla, tosoch to urtolo. Pekonastana!




Salvador Fernandes
konknno@gmail.com
http://www.goa-world.com/



About Me

My photo
Goa/India, Hawalli/Kuwait, Kuwait
A big e-welcome to you. Tumcam Maie-mogacho ieukar. Enjoy Life - This is not a rehearsal! Konkani uloi, boroi, vach ani samball - sodankal. Hich Goenchi osmitai ani amchem khalxelponn. Goenchi amchi Konkani bhas! Ekvottachem saddon Goenkaranchem. This is Gaspar Almeida from Parra, Bardez, Goa, based in Kuwait and am connected with the www.goa-world.com website created by Ulysses Menezes, and as Moderator of the famous first of its kind Gulf-Goans e-Newsletter (since 1994) and The Goan Forum and several Goan and Indian associations and forums and e-forums in Goa, India, Kuwait, The Middle East and worldwide.