Wednesday, February 27, 2008

Konn vhoddlo? Dadlo vo Ostori?





Konn vhoddlo?
Dadlo vo Ostori?

-Jose Salvador Fernandes

"Amkam bailank parliamentant 33 tok'ke reservation mellunkuch zai. Punn hea reservation-ak dadleanchi zat kiteak addkholl haddta tem somzonam." Te sokallim provas kortana bosint mhojea sitta fattlean bosun aslelea dogam ostoream modli gozal hi.

"33 tok'kech kiteak amkam ? 50 tok'ke kiteak nhoi?" Dusre ostoren proxn kelo.

"33 tok'kech diupak tanchem kalliz itlem zodd zata thoim, tuvem 50 tok'keanchi khoim gozal haddlea?" Poili ostori aplem hem sangnnem vortea molachem zalolea porim vhoddponnan uloili.

"Khorem mhonnlear, reservation magtanach 50 tok'ke magunk zai aslem." Gozalintle dusre ostoren manddlem.

"Kiteak?" Poili.

"Polle. 33 tok'ke reservation maglam tem faleam meulem zalear-ui ostoreancher ti onituch asteli nhoi?"

"Na. Bailank 33 tok'ke reservation favlem zalear tem khorench amchem zoit mhonnpachem." Poili ostori zoit mell'lolea vorichea tallean uloili.

"Oi? Bailank 33 tok'ke reservation mellon-ui xevottak 67 tok'ke dadleanchich majority zateli mum? Kosli hi nit ani tacho koslo faido amkam? Bailank fokot 33 tok'ke reservation diupak bailo dadleam poros khuinche vatten unneo ani osokt asat?" Tanchi bhasabhas borich rongar aileli.

'Dadleanche nodrentlean ami osokt mhunnonuch te amkam reservation diunk sodinant nhoi?" Poili ostori bhorvanso soddlelea porim uloili.

"Tum tor toxem mhonnta zalear, mhoje-i nodrentlean dadle khub osokt distat!" Dusri ostori atm-visvasan uloili.

"Dadlo monis osokt? Koso? Ani kiteak ?" Poile ostoren utsuktayen vicharlem.

"Lutt aslele bosint dadlo ani bail ubim astat tednam tankam tuvem kednam-i barik pollelam? Bos turn-acher pavtoch apunn-ui turn zaunchi nhoi ani laginch ube aslolea dadleacher poddchi nhoi mhunn bail-monis rit-mannsugen tea vellar apleak samballun gheta. Punn bosint ube aslele khubxe dadle mat apleak samballun gheupak unnem poddtana distat. Konn-ui bail apleaxim ubi vo bosun aslear, bos turn zaina tea vellar legit te apo-ap bailancher turn zatat. Oxem kiteak? Itle oskot te?" Dusre ostoren utranchea rupan dadleanchi dinddi kaddli. Title mhonnosor, bosintlea her-ui provaxeanche kan hea dog-ui ostoreanche gozalink borech tune distale.

"Hanv polletam nhoi, konn bosonk dina to? Bosinchea sittacher LADIES ONLY mhunn boroilolem asta tem konnachea khatir tor?" Oxem vhoddlean aplech kodde uloit, 50-55 vorsam modle pirayechi ek ostori bosint bhitor sorli. Ti vhoddlean uloit aileli polleun bosintle sogott poinnari ekech nodren tikach polleunk lagle.

"Khuim asa? Khuim asa tem Ladies Only mhunn boroilolem seat?" oso vhoddlean proxn korit ti ostori Ladies Only him utram khoinchea sittachea zonela khala boroileant tim thuku-thuku korun nodrentlean sodunk lagli. Ani don goddiam bhitor, Ladies Only boroilelem teg zannank bospachem sit tiche nodrent gelem. Punn sodeak tea sittacher dadle bosun asle!

"Are, hem seat ladies-ank reserve korun dovorlam ani bailo zalolea porim tumi tacher bosun asat? Uttat!Uttat vegim!" Tinnem tea teg-ui dadleabk puray bosintlea provaxeam mukhar lojek ghale. Hi loz sonsum nozo zaun te teg-ui dadle apunn bosun aslolea zageavele uttpachi toyari korunk lagle. Zo konn poilo uttlo teach rikamea zagear ti bosli. Ani fuddlo provas tinnem te bosker bosun ani sust nhidun kelo.
Monant mhonnlem, "hinnem ladies, ladies seat mhonnit ladies seat-ar boslelea dadleak uttoilo. Tea zagear apunn bosli. Punn, bosintlea her Ladies Only sittancher boslelea ek-ui dadleak uttoun, bosint ubeo aslelea her ostoreank bosonk mellchem mhunn matui avaz ani khottpott korunk na. Hi ostori fokot aplech khatir jiyeta kai?"

Itle mhonnosor bos thikannear pavli. Bosintlean denvpak sogllinch harpit zatalim. Itlean, ti ladies seat, ladies seat korpi aplea mukhar asloleank maddoit-lokoit fuddem yeupak lagli. Mhojexim pavli. Mhaka-i dhomxit fuddem vochunk vetali. Punn mhoje mukhar asloleamni tika toxich addaun dovorli. Apunn denvum porian. Oxea vellar tika mhonnun dislelem, "ostoreank bosint bospak reservation asa, denvpak nhoi." Punn dusrech ghoddiek mhonnlem, "asum-di, hichea tonddak konn lagtolo?"

Konn vhoddlo? Dadlo vo Ostori?

Konn vhoddlo?
Dadlo vo Ostori?

-Jose Salvador Fernandes



"Amkam bailank parliamentant 33 tok'ke reservation mellunkuch zai. Punn hea reservation-ak dadleanchi zat kiteak addkholl haddta tem somzonam." Te sokallim provas kortana bosint mhojea sitta fattlean bosun aslelea dogam ostoream modli gozal hi.

"33 tok'kech kiteak amkam ? 50 tok'ke kiteak nhoi?" Dusre ostoren proxn kelo.

"33 tok'kech diupak tanchem kalliz itlem zodd zata thoim, tuvem 50 tok'keanchi khoim gozal haddlea?" Poili ostori aplem hem sangnnem vortea molachem zalolea porim vhoddponnan uloili.

"Khorem mhonnlear, reservation magtanach 50 tok'ke magunk zai aslem." Gozalintle dusre ostoren manddlem.

"Kiteak?" Poili.

"Polle. 33 tok'ke reservation maglam tem faleam meulem zalear-ui ostoreancher ti onituch asteli nhoi?"

"Na. Bailank 33 tok'ke reservation favlem zalear tem khorench amchem zoit mhonnpachem." Poili ostori zoit mell'lolea vorichea tallean uloili.

"Oi? Bailank 33 tok'ke reservation mellon-ui xevottak 67 tok'ke dadleanchich majority zateli mum? Kosli hi nit ani tacho koslo faido amkam? Bailank fokot 33 tok'ke reservation diupak bailo dadleam poros khuinche vatten unneo ani osokt asat?"

Tanchi bhasabhas borich rongar aileli.

'Dadleanche nodrentlean ami osokt mhunnonuch te amkam reservation diunk sodinant nhoi?" Poili ostori bhorvanso soddlelea porim uloili.

"Tum tor toxem mhonnta zalear, mhoje-i nodrentlean dadle khub osokt distat!" Dusri ostori atm-visvasan uloili.

"Dadlo monis osokt? Koso? Ani kiteak ?" Poile ostoren utsuktayen vicharlem.

"Lutt aslele bosint dadlo ani bail ubim astat tednam tankam tuvem kednam-i barik pollelam? Bos turn-acher pavtoch apunn-ui turn zaunchi nhoi ani laginch ube aslolea dadleacher poddchi nhoi mhunn bail-monis rit-mannsugen tea vellar apleak samballun gheta. Punn bosint ube aslele khubxe dadle mat apleak samballun gheupak unnem poddtana distat. Konn-ui bail apleaxim ubi vo bosun aslear, bos turn zaina tea vellar legit te apo-ap bailancher turn zatat. Oxem kiteak? Itle oskot te?" Dusre ostoren utranchea rupan dadleanchi dinddi kaddli. Title mhonnosor, bosintlea her-ui provaxeanche kan hea dog-ui ostoreanche gozalink borech tune distale.

"Hanv polletam nhoi, konn bosonk dina to? Bosinchea sittacher LADIES ONLY mhunn boroilolem asta tem konnachea khatir tor?" Oxem vhoddlean aplech kodde uloit, 50-55 vorsam modle pirayechi ek ostori bosint bhitor sorli. Ti vhoddlean uloit aileli polleun bosintle sogott poinnari ekech nodren tikach polleunk lagle.

"Khuim asa? Khuim asa tem Ladies Only mhunn boroilolem seat?" oso vhoddlean proxn korit ti ostori Ladies Only him utram khoinchea sittachea zonela khala boroileant tim thuku-thuku korun nodrentlean sodunk lagli. Ani don goddiam bhitor, Ladies Only boroilelem teg zannank bospachem sit tiche nodrent gelem. Punn sodeak tea sittacher dadle bosun asle!

"Are, hem seat ladies-ank reserve korun dovorlam ani bailo zalolea porim tumi tacher bosun asat? Uttat!Uttat vegim!" Tinnem tea teg-ui dadleabk puray bosintlea provaxeam mukhar lojek ghale. Hi loz sonsum nozo zaun te teg-ui dadle apunn bosun aslolea zageavele uttpachi toyari korunk lagle. Zo konn poilo uttlo teach rikamea zagear ti bosli. Ani fuddlo provas tinnem te bosker bosun ani sust nhidun kelo.

Monant mhonnlem, "hinnem ladies, ladies seat mhonnit ladies seat-ar boslelea dadleak uttoilo. Tea zagear apunn bosli. Punn, bosintlea her Ladies Only sittancher boslelea ek-ui dadleak uttoun, bosint ubeo aslelea her ostoreank bosonk mellchem mhunn matui avaz ani khottpott korunk na. Hi ostori fokot aplech khatir jiyeta kai?"

Itle mhonnosor bos thikannear pavli. Bosintlean denvpak sogllinch harpit zatalim.

Itlean, ti ladies seat, ladies seat korpi aplea mukhar asloleank maddoit-lokoit fuddem yeupak lagli. Mhojexim pavli. Mhaka-i dhomxit fuddem vochunk vetali.
Punn mhoje mukhar asloleamni tika toxich addaun dovorli. Apunn denvum porian.
Oxea vellar tika mhonnun dislelem, "ostoreank bosint bospak reservation asa,
denvpak nhoi."

Punn dusrech ghoddiek mhonnlem, "asum-di, hichea tonddak konn lagtolo?"


(c) Jose Salvador Fernandes
1/3/2008

Friday, February 22, 2008

Matso 'Paper' Dita?




Matso 'Paper' Dita?
-Jose Salvador Fernandes

Sokallchea vellar bosin provas kortana, mhojea hatant dor disachim don khobram-potram astat - Inglezintlem Herald ani Konknniche devnagorintlem Sunaporant. Bosin poinn kortana hanv tor tim potram kednach vachinam. Dolleancher pez yeta oxem hanvem khubxea zannanchea tonddantlean aikolelem; punn uprant, jem aikolelem tacho ek-don pavtti onnbhov-ui mell'lo. Dekhun, fokot headlines vachtalom, ani uprant to paper kovllop. Urlolo provas sompche poilim konnachi tori nodor mhojea hatant aslelea potrancher veta, ani "choilem moddem, ailem roddnnem" mhonntat te porim tanchea tonddantlean apo-ap utram futt'tat - "matxe paper dita?"


Khubxea vorsam poilim, bosintlean provas kortalom khoro, punn hatant khobram-potram asonaslim. Tednam, bosint konnachea-i hatant tea-tea disachem potr polletoch mhojea-i tonddantlean apo-apo utram futt'talim - "matxe paper dita?" To magir mhaka aplem potr ditalo, ani tachea khustar hanv tem potr ordea monan vachtalom. Ordea monan kiteak? Potr dila tacho bos-sttop modinch khoim ailo ani tannem potr porot ,maglem zalear? Punn oxe toren potr vachun kosloch faido na oxem distoch, hanvem-i disachem potr viktem gheupak suru kelem.

Fattlea vorsamni bosin khoim na khoim provas kortana, khubxea zannamni mhojea hatantlim khobram-potram polleun, "matxe paper diat?" hea prosnachea rupan mhoje thaim upkar magla ani hanvem-i to magtoleank aitea-sodoll monan dila. vachunk thoddeoch goddyo ani khinn. Vachun zatoch thoddeamni potr porot dilam, zalear hatachea bottancher mezunk mellpa itleamni aplench tem aplench somzun jhetan gheun geleat. Punn halinchea vorsamni, mhojea hatant aslelim khobram-potram polleun bosintlea sangati poinnarean tor "matxe paper dita?" oxem mhonnleam zalear, mhaka kitemxench dista. Oxea vellar, "matso paper dita?" him tanchim utram mhojea monant khottkhotton boroch vell ghunvot ravtat, ani tannim prosnachea rupan ghalelea magnneak zap diunk monuch yenam. Fattim eklean, osoch bosin provas kortana "matxe paper dita?" oxem mhonnlem, punn hatantlem potr taka diunk mhojem mon borench zodd zal'lem. Hatantlem potr taka diunk kitlosoch vell mhoje hatuch halona zale.

He soglle je "matxe paper dita?" oxem mhonnpi lok, khorench dispott'ttim potr vachtat kai? Oi zalear, dispott'to khorch korun te ek potr kiteak vikte ghenant kai? Dusrechem potr magun te kitleo ani kosleo porian khobro vachtat kai? Ani teo khobro vachtana, apunn dusreachem potr vachta, to modinch magit kai, osle huske tankam tea vellar sotainant kai? Potracher chhapun ailoleo itleo-i khobro te itlea thoddea vella modim koxe vachun meklle zaunk xoktat tor? Vo te dispott'tim potr vachpi nhoi, ani tankam tea-tea disachem potr mell'lem na mell'lem kosloch forok poddona?
1999 vorsantli gozal. Hea vorsantlea Dezembrache 24ver Indian Airlines-achem ek viman hijack kelem. Dusrea disa tea viman hijack kelem mhonn sangpi soglleach khobram-potrancher, fuddlea panar headlines. Dezembrache 26ver, hanv Moddganv thaun Ponnje vetalom. Bosin. Mhojea hatant sodanche porim tea disachim don disallim.

Mhojea daveak boslolea ekleachi nodor mhojea hatantlea potrancher geli. Mhonnpak laglo, "matso paper dita?" Khuxe bhair hanvem taka mhojea hatantlo 'paper' dilo. Artun-portun tannem tem potr mezun 6 min'tam vachlem. Uprant thank you mhonnit mhoje kodde porot kelem. Potr hatant ghetana taka vicharlem, " tum sodanch potr vachpi dista nhoi?"

"Oi tor! Disantlean jevonn visrot, punn potr vachunk visronam!"

"Ek sang, don dis fattim ek viman hijack kel'lem tachi khobor khoim pavlea?" Hanvem taka oxem vichartoch tannem mhaka kitem zap diunchi?

"Viman hijack kelam? Kednam? Khoim?

Tachea tea nennarponnantlean to dispott'tim kitlo porian paper vachta tem mhaka tea vellar thavem zalem.

Monant mhonnlem, hannem mhojea poilea proxnak chukichi zap dili. "Disantlean potr vachunk hanv visrot, punn jevonn jevunk mat visronam" oxem kitem-i sanglelem zalear ho mhaka ek vell promannik tori distolo aslo!



www.goa-world.com
(c) Prof. Jose Salvador Fernandes
23/2/2008

Tuesday, February 12, 2008

Culture Naslolo Cultural Programme




Culture
Naslolo Cultural Programme

-Jose Salvador Fernandes

Sanjecho 6.30 vaztancho vell. Ghorache galerint bosun pustok vachtalom. Benjamin Feinberg-achem The Devil's Book of Culture. Pustokant itlo gul'l zalolom, taitt-fitt nhesun xezarcho Francisk yeun mhojexim ubo zala hachem mhaka matui bhann naslem. "Tum pustok vachpant itlo rombla to pollelear, faleam tujeo porikxa asat dista mure!" To oso uloilo tednach tothoim hajir asa mhonnpachem mhaka zannvolem.

"Chol nhes. Yena tum?" Francisk.

"Are, khoim ya mhonnta tum?" To mhaka khoim ya mhonnta tachi mhaka matui khobor nasli.

"Igorjexim fun fete cholta mhonn sangunk naslem tuka hanvem kal?"

"Francisk, punn ek sang. Hea fun fete-ant kitem asta?" Kitem asta tem khobor ason-ui hanvem taka mud'dom proxn kelo.

"Cultural programme asta papia!" Tannem aplea tonddar eke vegllech khoxalkayecho bhav haddit sanglem.

"Hea cultural programme-ant kosle items astat tor?" Hanvem porot-ui nennarponn pangurlem.

"Kitem asta mhonnche? Fexon xhov, mejik xhov asta. Fireworks asta. Nanvoste gavpi hindi pop songs gaitat. Ani mhotvachem mhonnlear, Lynx, Tidal Waves, Music Deal, Pure Music, Black Slades sarkim nanvostim benddam vazoitat-gazoitat. Mouzach-mouza." Tech goddiek bendd vazlolea porim, aplem puray ang haloit-dholoit Franciskan zobab dilo.

"Punn hea sogllea karyakromamni Konknnicho re kosloch item asona?" Hanv.

"Asta. Konknnicho sumar ordem vor program asta. Az Lorna gavpachem asa. Punn aichem khorem attraction mhonnlear, famous benddam vazounk asa tem." Francisk-an anik-ui bhulusun sanglem.

"Punn rav re. Hea fun fete-achea nanvan zaupi cultural programme khoinchea culture-acho tor? Hindi pop songs, magir tujim tim fichi...fichi....zham....zham korun vazpi benddam, fexon xhov hem sogllem khoinchea culture-achem? Inglez podam-gitam-vazpam ho amcho culture nhoi! Fokot ordem vor Konknni gitam gaitat tem mat amche Gõyche sonvskrutayent bosta." Hanvem tachea monar uzvadd ghalpacho proytn kelo.

"Are baba, az Gõyant fokot tunch to Gõycho culture gheun bosla ani urla. Urlolim sogllim tujea poros fuddem pavleant. Na zalear polle. Az beat shows, fexon xhov zatat thoimsor lok itleo upotteo ghalun kiteak zomta?" Franciskan aplem ghuspagondollachem mon mhoje mukhar ugtem kelem.

"Az lok mhoje poros fuddem pavla mure? Borem asa. Punn ek sang. Ho itlo fuddem pavlolo lok jednam ganvam bhaileanche fexon xhov polletat, songitachi khori vo kholayechi vollokh-zannavai nastana vaz-vaz-vaztelea benddak lok tonddam 'am' korun polletat, hindi podanchea talar dholtat-moddtat, tednam tacho hea lokak koslo faido zata?" Hanvem matxe kholayecho proxn kelo.

"Koslo faido zata mhonnche? Hem soglem enjoy korun yeupachem nhoi?" Franciskan aplem uplapem mon dakoll kelem.

"Francisk, tunch nhoi, punn amche choddan chodd Gõykar enjoy korpakuch bad zaleat. Enjoy korpache gozalim xivay tankam anik kaim yena. TV-cher itle serial yetat. Jivitantle khore-chalte ghoddnnecher attaplole. Lok te tuku-tuku korun polletat. Ani te somple mhonntokuch, ekamekak oxem mhonntat - "hea serial-ant boro enjoyment asa nhoi?' Atam tum legit igorjexim veta.... culture naslolo cultural program enjoy korpak. Sarkem mure?"

"Oxem kiteak mhonnta tum?" Franciskan matxe gombhir zaun proxn kelo.

"Polle. Amche igorjent hem fun fete ghoddoun haddunk zababdari asloleamni tor matso veglle ritin vichar kelolo zalear khub borem zaupachem. Tum cultural program mhonnta tantum bhaile fexon xhov, hindi pop gitam ani inglez benddanchem ddam-ddum ghalche bodlek, ganvchea bhurgeam ani tornnateam khatir kosleo-i cultural karyavolleo ghoddun haddum yetaleo oxem mhaka dista. Uprant teo git-mandde gavpacheo, ek-anki nattkuleancheo vo amchea ganvchea khaxeleponnacheo. Hea nimitan amchea ganvchea bhurgeank aple gunn sobhemazar dakounk ek machi melltoli asli. Sonvskrutayek dhorun asleleo karyavolleo keleleo zalear, sonvskrutay-i tigun-samballun-rakhun urtoli asli. Hea nimitan puray ganvcho lok eka zagear ekvott'tolo aslo. tanche modem bore sombond-ui ghoddun yetele asle.

Bhaile fexon korpak, fireworks-am udexim duddvancho dhunvor korpak, hindi pop gitank ani inglez benddank itle hozaramni duddu moddtat te khoinchea culture-a khatir? Amcho culture soddun dusre culture matoupacher duddu moddunk amkam Gõykarank lagtolo dusro konn na!"

Francisk tondd koddu korun mhojea tonddak pollet aslo.



(c) Jose Salvador Fernandes
16/2/2008

Tuesday, February 5, 2008

365 dis-ui 'Birthday' Kiteak Nhoi?





365 dis-ui 'Birthday' Kiteak Nhoi?
-Jose Salvador Fernandes

"You are cordially invited for my 1st Birthday, on 8th Feburary 2008, at BPS Hall, Margao. Looking forward for your presence. Your cute...."
Fattlea mhoineache 4ter, zolmachem ek voros legit puray zaunk naslelea cheddum-bhurgeachi avoy-bapui mhojea ghoraxim ailim. Aplea bhurgeachem vadd'disachem amontronn gheun. Hanv tancho lagincho soiro lagtam. Tech natean (sombondan) tim ailelim.

"Tea disa sobhemazar tuvem amche bayechi saude ubarunk zai." Soire-avoyn mhaka sanglem.

"Hanv kitem uloitolom tem somzopa itlem tumchem bai vaddlam tor?" Hanvem proxn kelo.

"Toxem kitem asa? Ti eka dobajeachi rit nhoi?" Soirea-bapain mhaka proxnantlean zabab zap diupacho proytn kelo.

"Rit nhoi ti. Chal asum yeta. Punn soglleoch chali pallunk zaich oxem na nhoi?" Hanv.

"Chal kivam rit asum, amkam tachi koslich ontor poddona." Chalicho ani riticho khoro orth somzonastana, addecho hanso aplea tonddar khelloit to fuddem uloilo.

"Ani bhurgeacho vadd'dis somarombhlo vo na somarombhlo mhunn tantum koslo forok poddum yeta?" Hanvem tankam proxnachea rupan vicharlem.

"Ami bayecho birthday celebrate kortat tem tuka mandonk na kai kitem re?" Soiri-avoy ordi gombhir zaun uloili.

"Karonn nokllo astana tumi birthday celebrate korunk fuddem sorleant tem mhaka mandonk na." Hanvem soroll zap dili.

"Tuka lhan bhurgem na dekhun tum oso uloita. Aslelem zalear amche porinch tacho birthday celebrate kortolo aslo." Soiro-bapui uloilo.

"Oi, jerul kortolom aslom. Punn ekuch dis nhoi. Dor disa kortolom aslom."

"Dor disa? Konn-ui to zaum, ailelea disa ani birthday korta?" Soiro-bapui hansunk laglo.

"Konnuch korina mhunnonuch hanv kortolom aslom." Hanvem matxe filozofikal zaupacho proytn kelo.


"Sodanch birthday celebrate korunk itlem bhorlelem asa tor tuje kodde?" Soire-avoycho prosn.

"Polleyat. Sodanch vadd'dis monoita zalear, vorsantlean ek dis vadd'dis monounk lagta titlo duddu ani ghonnghonn matui naka. Somaz vorsantlean ek dis vadd'dis monoita ani tea eka disa khatir, 364 dis zoddlole duddu ekdancho sompoun bosta. Na zalear barik yeuzun polleyat."

"Are baba, itle vhodd duddvamkar legit vorsantlean ekuch dis birthday monoitat." Soiro-bapui uloilo.

"Ani tum re sodanch monoitolo aslo mhonnta?" Soire avoyn ghova fattafatt aplem pod lailem.

"Itle vhodd duddvamkar vorsantlean ekuch pavtt vadd'dis monoitat tachem-i karonn hanv tumkam sangtam. Tankam vadd'disacho khoro orth khobor na. Ani khoro orth khobor aslolo zalear sodanch monoit ravtele asle. Mhoje sarke." Hanvem dogainchea-i ulounneank zap dili.

"Oi? Oso tum dor disa kitem mhonn birthday monoita?" Soirea-bapain mhojem mon kholayen zanna zaupacho proytn kelo.

"Kallokhi ratichea kusveantlean dor sokallim hanv novean zolmotam. Dekhunuch dor ek dis mhozo vadd'dis dista mhaka. Mhunnonuch, dor disa, disbhor hanv khoxalkayen noveponnam ghoddoupacho proytn korit astam. Vorsantlean ek dis jivitachi khoxalkai monounche bodlek vorsantle soglle 365 dis-ui oso vadd'dis monoita tem borem nhoi?" Hanvem birthday-a vixim mhojem mon spoxtt kelem.

"Toxem tor birthday-achem mhotv tuka amche poros-ui borem somzota. Dekhunuch, tuvem, amche bayechea birthday-a disa saude korchich poddteli..." Soiro-bapui uloilo.

"Khuxi nam mhaka." Hanvem soroll sanglem.

"Toxem zalear, amche khuxek lagon tori korchi." Saude ubarpak anik konnuch mellonaslelea porim tim mhaka sangtalim.

"Dusreanchi khuxi ubarun dovrunk mhoje khuxer add vochpak avddona mhaka." Hanvem porot-ui filozofikal zaupacho proytn kelo.
Soirim avoy-bapui ogich poddlim. Tea ogeponnant rag-mog-motancho ghuspagondoll bhorsololo distalo. Eke vegllech torechem ogeponn tem.

"Tuka tor uprant vochun apnnem saude korchi oxem dista zalear, nim'nnea vellar legit amkam fon korun gomoilear zata.Sogllea soiream modlo vegllo soiro koso ami tuka mandtanv ani lekhtanv, mhunnonuch tum don utram uloilolo zai aslo amkam. Anyway, vetanv ami, anik-ui thoddea ghoramni sangpachem urlam." Soiro-bapui uloilo.


"Saudichem borem asa. Saude korina zalear-ui tum yenastana ravum naka."Soire-avoyn ghorachea umbrea bhair paim ghalche poilim mhaka sondex dilo.
Ghorcheanchea kivam soireanchea, lagincheanchea vo pois vollkhicheanchea vadd'disanchea somarombhank hajir zavop matui mhojea monant bosonam. Tache fattlean karonnam-i khub asat.

Punn hanchea bayechea vadd'disachea somarombhak vetolonch mhonn hanvem monant gantt marli. Hetu? Ho lekh!

Khuinchea-i vadd'disak zoso apoilolo lok-soirim-xezarim hajir zatat toso hanga-i zal'lim. Dobajeacho boroch ghonnghonn. Aple bayechea vadd'disak hanv ailolom polleun soirim avoy-bapui khub khoxalk zal'lim, punn vangddach mhoje koddchean tankam kosli tori opekxa (expectation) asa mhonn tancheo nodro mhaka spoxtt sangtaleo. Hanv somzupachem somzolom.

Kek katorpacho vell ailo toso sogott bhurgim, ghora bhair ghalelea mattvant modim dovorlele vadd'disache kherit keki bhonvtonnim zomlim. Te kekicher '1' ankddeachea akarachi ek vat ubi korun dovorleli. Konnem tori ti yeun pettoili. Soirim avoy-bapui, tea disa pirayechem ek voros zaupi aple dhuvek gheun te kekixim ubim zalim.
Hajir asloleamni vadd'disachem git gailem.Uprant avoyn kekicher asleli pettleli vat funk marun paloili ani uprant....

Monant mhonnlem, amchi sonvskrutay amkam kallokhantlean uzvaddaxim vhorta - Tamaso ma jyotirgamaya. Dor disa bhurgeanchea jivitant uzvadd haddunk avoy-bapai thaim thokos gheunk zaina zalear, bhurgeachea vadd'disa tori tankam te vatichea rupan uzvadditponnachi khunna jiti-jivi dovrunk yeunk zai. Punn tem-ui amchea avoy-bapaink zomona zalear him bhurgeachea jivitachi vat koxim pettoitelim?


(c) Jose Salvador Fernandes

As published on February 9, 2008 on Gulf-Goans e-Newsletter
of www.goa-world.com archived at http://www.yahoogroups.com/group/gulf-goans/

www.goa-world.com/goa/music

Friday, February 1, 2008

XEBOI, XEBOI MUNGLLURKARA !

XEBOI, XEBOI MUNGLLURKARA !
- Prof. Jose Salvador Fernandes







MUNGLLUR: Khub vorsamni, Janearche 26ver tisre pavtt Mongllur vochun ailom. Mungllurche Mandd Sobhann he sonvskrutik sonvsthen ghoddun haddlole "Konknni Nirantari" karyavollik tenko diunk gel'lom. Mhoje sangata Thomas Stephens Konknni Kendracho Son'chalok Pri. Pratap Naik, Goy Vidhan Sobhecho adlo Sobhapoti Tomazinho Cardozo, nanvosto Konknni boroupi Bonaventure D'Pietro, 'Daily Goa News Clippings'-acho Joel D'Souza, Konknniche Romi lipicher zalele onitichem pustok khoinchea-i vellar torkik ritin (logically) Net-avelean ani inglez potrantlean sonvsarak pottoun diupi Miguel Braganza ani nanvosto veang-chitrkar (cartoonist) Alexyz-acho put Clyde Fernandes aslo. Tea xivai, Mungllurchea Kalaangnnant amkam Domnic's Goa pustokacho boroupi urbehorit Domnic Fernandes mell'lo ani ami thoimsor satanche att Goykar zale.



GOY: Goy hem Konknnichem kullar, mullpitt, kalliz mhunn ami Goykar miroitanv. Hem zorui khorem aslem, torui hea Konknni kullarantlea, mullpittantlea Goyantlea Konknni mon'xak Konknnicho asunk zai titlo obhiman na. Konknni Guinness Book of World Records-ant veta hi kedi vhoddli Konknni mon'xak obhimanachi gozal? He gozalik noitik (moral) tenko diunk tori Goychea Konknneanche londde Kalaangnn-ant hajir asunk naka asle? Pois mhunnon vochunk na kai? Punn Fevrerache 1ler thaun Keralachea Ernakulam vattarant Akhil Bharoti Porixod bhorlea ani ti thoimsor tin dis choltoli. He porixodek sumar 250 Goykar geleat oxem aikunk ani vachunk mellta. Goychean lagim aslolea Mungllurant pavonastana, Mungllura poros fuddem aslolea Keralant koxe pavtat tor Goykar? Vo Goykar Mungllurkarank 'Konknni monis'mhunn mandinastana Konknniche 'porke' mhunn mandtat kai? Oxem asot tor, "ek lipi, ek bhas ani ek somaz" ho proytn kitlo promannik asa tor? Kholayen vichar korpa sarki gozal hi!

MUNGLLUR: Songitachem koslench 'formal' xikxonn gheunk naslem torui ostad songitkar mhunn nanvak pavlolo niz Konknni monis Xri Eric Ozario-chea fuddariponna khala "Konknni Nirantari" karyavoll zali. Sonvsarachea panvddear Konknnik "Guinness Book of World Records"-ant vhorche khatir Mandd Sobhann-an ghoddoilole Kalaanganache mukhel machier hi karyavoll zali. Ekar-ek korun he karyavollint 44 pongddamni - zantum 1500 gavpeancho aspav aslo - 600 gitam galim. Mhonnche eka pongddan 55.00 mintam tem 1.00 vorachea vellant 15 gitam nirontorim gailim. Hea 44 pongddanchea zomeant Goychea fokot don pongddancho - Elvis Goesacho 'Kepemchim Kirnnam' ani Konknni Bhaxa Mondollacho odheokx Purnanand Charicho 'Goa Poorna' - aspav aslo.
GOY: Konknnik sonvsarachea panvddear vhorche khatir "Konknni Nirantari" karyavollint jea 44 pongddamni nirontori Konknni gitam gailim te pongodd choddxe firgojentle zome asle. "Konknni Niranrtorim" karyavollint gitam gavpak khuxi asloleamni sompork sadcho oxem Mandd Sobhann sonvsthen khobram madheomantlean ani 'Net'-avelean khobor jahir kel'li. Oxea vellar, Konkan vattarantlea khubxea Konknneanchim monam-kallzam zagovlim. Punn Goyant fokot Punarnand Charichem kalliz-mon zagoulem. Kiteak Charin, khuxen apunn yeta mhunn Mandd Sobhannak gomoilem. 'Kepemchim Kirnnam' zomeak Eric Ozarion aplea khasgi sombondacher apoilo. Na zalear Goycho to-ui pongodd thoimsor hajir astolo kai na hacho dubav aslo. Goyantlea choddan-chodd ganvamni-firgozamni gavpi pongodd asat. Resperank, koslea-i dobajeank kitle-i pois vochun motte umedin Konknni gitam gaitat. Punn tankam hi umed yeta ti fokot poixeank polleun oxem mhaka promannikponnan dista. Hi tor fott zalear, he pongodd Kalaangnnant kiteak disunk nant tor? Manddo spordhent bhag gheun inamam zodddlele pongodd hea vellar khoim asle? Tiatristamni Konknni samball'lea mhonnpi Konknniche 'melody' ani 'felody king' khoim asle tor ? Konknnichea mullpittantle Goykar fokot inamachim ani duddvanchim tonddam polleun kamam kortat osoch tacho orth zalo mu?


MUNGLLUR: Hi 'Konknni Nirantari' karyavoll ghoddoun haddunk Mandd Sobhann sonvsthen 30 lakh rupianchea khorchacho odmas kel'lo. Ho khorch zomounche khatir he sonvsthen 6 mhoine sumara bhailo tokhos gheun ani lagu zaupi Konkan vattarantlea ghoram-ghoramni bhonvon, 31 Janerachem 'Sunaprant' disallem mhonnta "10 lakh rupia" zomoile. Tea xivai Mandd Sobhann sonvsthen videxant-ui bhonvddi korun vetbhor potta khatir thoim nokri kortelea Konknni mon'xam mukhar aplo hetu manddlo. Ani hea Konknnichea niz mogiamni, je choddan-chodd Mungllurkar asle (Mungllurche 'NRI' te) ugtea monan, udar kallzan, sodoll hatamni ani Konknni bhaxechea obhimanan aple kuveti pormannem duddu dile. Mandd Sobhannan "Konknni Nirantari" nimitan uzvadda haddlole yadostikecher duddvanche dennge vixinchi mahiti dilea tacho 'total' kelear na-na mhonnlear he sonvsthek 60 lakh rupia odikuch denngi mell'li. Tea bhair, "Konknni Nirantari" karyavollichea xevottak legit Mandd Sobhannak Konknnicho vaur fuddem vhorunk Konknni mon'xa koddchean anik-ui denngi mell'li. Ani mhotvachem mhonnlear, sorkara koddchean ek pan-duddu na!

GOY: Goy hem Konknnichem kullar, mullpitt, kalliz mhonn miroupi Goykarank hi lojek ghalpa sarki gozal. Kiteak Goyant Konknnichi kosli-i karyavoll korunk ami fuddem sortanv tednam ami sorkara duddu ditolo mhunn ravtanv. Sorkara dina zalear ti karyavoll zaina ani sorkar dina mhunn sorkarak magir gallyo-fosteo. Ernakulamant hea disamni Akhil Bharotiyo Konknni Porixod cholta. Hea vorsa tannim Goy sorkara kodde 15 lakh rupia magleat. Fattlea vorsa he Porixode khatri Goy Sorkaran 12 lakh rupia dil'le mhonn Porixodecho chitnnis Gokuldas Prabhun sanglem. Punn Konknni lokamni itle-title duddu dileat zalear tem mat sangonk na. Konknnichea nanvan pinrgon-roddon sorkara koddchean duddu bhair kaddpachi ani apli mutt dhampun dovorpachi kola Konknnichea mullpittantlea Goykarank bori sadlea. Dusrea utramni, Goykar Konknni khatir udarponnim aple kuveti pormannem duddu moddunk chamtto asa, hem sot! Mhonnche taka aple bhaxecho mog na osoch tacho orth zalo mu?

Dusrem: Amche-i khubxe Goykar NRI pordesant asat. Sabar zann sabar unchlea podancher asat. Duddvanche nodrentlean thoinchean tanchean Konknni khatir khub kitem korum yeta, Mungllurche NRI kortat toxe. Punn hea Goykar 'Konknne' NRI-ank Konknnichem poddlam khoim? Goyant yeun orth naslolim , vell ogddaupi "convention'-am korpak ani Mandovi nodiche deger bosun ratchea vellar moujechi 'Wine & Dine Party'-cher duddu ogddaunk tanchea hatancheo muttio apo-ap sodoll zatat. Punn Konknni sovem khoro mog-moipas dakhoupacho vell pavtoch mat tanchim tonddam ani hatancheo muttio apo-ap dhamptat. Punn Net-avelean Konknni vixinchim vhoddlim-vhoddlim upxomam diunk, borounk mat te fattim ravonant. Goykar itle NRI asun legit amche kodde Konknniche Romi lipintlean ek disallem na hi gozal fott koxi dista nhoi?

Mungllurchea ani Goychea NRI-am modem ekuch forok: Goykar NRI Konknni aple avoy bhaxe sovem utramni, vonttam purto, dhongi mog dakhoitat. Mungllurkar NRI tech Konknni sovem kornneamni aplo mog ugtaitat. mandd Sobann-an fattlea vorsamni itleo karyavolli keleat tacheavelean hem spoxtt disun yeta.

Hem soglem polletoch ani nialltoch mhaka ek gozal thavi zata: Fuddarak Konknni konnem-i samballun dovorli zalear Mungllurkaruch dovortele, ani Konknnichea mullpittantle Goykar Konknnichea nanvan sorkarachi ani aite melltat tanchi lalluch khaunk poddtele.

Konknnik songitachea madheomantlean Guinness Book of World Record-ant pavoili dekhun Mandd Sobhannak porbim!


www.goa-world.com
02/02/2008

Sogglea foto www.mangalorean.com website
hanchea upkarant.


"Konkani Nirantari" is the "World's Longest Singing Marathon by Multiple Singers"
http://mangalorean.com/news.php?newstype=broadcast&broadcastid=65186

________________
COMMENTS:

Manest Pativ Pratap Naik,

Sokallim hanvem bab Josek tachea eka chittik zap dileli tatuntle kaim voli sokoll vachunk tumkam ditam. Hanv khub khos zalom tumi, Bab Jose-cho vo Salucho lekh kaim zannamchea nodrek haddlo mhonn. (kal ho lekh Goa-world.com, Gulf-Goans newsletter hattunt uzvaddak aila) Sangpachem mhonnlear Goa-World.com Team hannim, bab Jose thaim tachi voznadik borovpam pattovpak magil'lim ani tannem amchem utor sokoll dovorinastanm ek niz Konknni mogi koso aple lekh "Son'varachim Sungttam' hea mhattalear Janerant thav dhor Son'varak chalu keleant. Ani kalcho lekh XEBOI koreaninch mi Konknni mhonnlelea Goykarim dolle ugoddpa sarkelo asa. Oxem sangunk hanv chukchonam.

Amgele ixtt Goa-world.com moderator bab Gasper Almeida ganvant Parrache ekdom Konknni mogi. CC keleat tatunt kaim vhodd borovpi asat. Zoxem hanvem AITAR samaballa 'Aitaracheo Katkutleo' ani bab Salu-n SON'VAR 'Son'varachim Sungttam' ghevn aila tech toren amche Konknni borovpeanim uril'le disanim aplim borovpam Sonvsarachea konxea konxeanim simpoddlelea Goykrank divnchim mhonn Goa-World.Com Team-i nanvan hanv tumchea thaim nomutrayen magttam.

Mog asum,
Lino Dourado
(Utodd'ddekar-Kuwait)

**************
2ri gozall mhollear hea pavtticho lekh ‘Xeboi, xeboi Monglukara’ boroch voznadi zalo. Tunvem ixttar uzvaddak vo chappun haddukuch zai. Tiatristanchi, gayan monddollanchi kansulam vazoileant ani hodd’ddear hat marun apunn Konknnicho mogi mhonntoleank uzraileat. Hangasor zaitea zannamnim mhaka porxim fon korun tuzo lekh avoddla mhonn sanglam. Ekleak (mu?) ho sobd boroch laglo


pratap naik wrote:
XEBOI, XEBOI MONGLLURKARA !
Jose Salvador Fernandes, Quepem

MONGLLUR: Khub vorsamni, Janerache 26ver tisre pavtt Mongllur vochun ailom. Mongllurche Mandd Sobhann he sonvskrutik sonvsthen ghoddun haddlole "Konknni Nirantari" karyavollik tenko diunk gel'lom. Mhoje sangata Thomas Stephens Konknni Kendracho Son'chalok Pri. Pratap Naik, Goy Vidhan Sobhecho adlo Sobhapoti Tomazinho Cardozo, nanvosto Konknni boroupi Bonaventure D'Pietro, 'Daily Goa News Clippings'-acho Joel D'Souza, Konknniche Romi lipicher zalele onitichem pustok khoinchea-i vellar torkik ritin (logically) Net-avelean ani inglez potrantlean sonvsarak pottoun diupi Miguel Braganza ani nanvosto veang-chitrkar (cartoonist) Alexyz-acho put Clyde Fernandes aslo. Tea xivai, Mongllurchea Kalaangnnant amkam Domnic's Goa pustokacho boroupi urbehorit Domnic Fernandes mell'lo ani ami thoimsor satanche att Goykar zale.
GOY: Goy hem Konknnichem kullar, mullpitt, kalliz mhunn ami Goykar miroitanv. Hem zorui khorem aslem, torui hea Konknni kullarantlea, mullpittantlea Goyantlea Konknni mon'xak Konknnicho asunk zai titlo obhiman na. Konknni Guinnes Book of World Records-ant veta hi kedi vhoddli Konknni mon'xak obhimanachi gozal? He gozalik noitik (moral) tenko diunk tori Goychea Konknneanche londde Kalaangnn-ant hajir asunk naka asle? Pois mhunnon vochunk na kai? Punn Fevrerache 1ler thaun Keralachea Ernakulam vattarant Akhil Bharoti Porixod bhorlea ani ti thoimsor tin dis choltoli. He porixodek sumar 250 Goykar geleat oxem aikunk ani vachunk mellta. Goychean lagim aslolea Mongllurant pavonastana, Mongllura poros fuddem aslolea Keralant koxe pavtat tor Goykar? Vo Goykar Mongllurkarank 'Konknni monis'mhunn mandinastana Konknniche 'porke' mhunn mandtat kai? Oxem asot tor, "ek lipi, ek bhas ani ek somaz" ho proytn kitlo promannik asa tor? Kholayen vichar korpa sarki gozal hi!
MONGLLUR: Songitachem koslench 'formal' xikxonn gheunk naslem torui ostad songitkar mhunn nanvak pavlolo niz Konknni monis Xri Eric Ozario-chea fuddariponna khala "Konknni Nirantari" karyavoll zali. Sonvsarachea panvddear Konknnik "Guinness Book of World Records"-ant vhorche khatir Mandd Sobhann-an ghoddoilole Kalaanganache mukhel machier hi karyavoll zali. Ekar-ek korun he karyavollint 43 pongddamni - zantum 1711 gavpeancho aspav aslo - 645 gitam galim. Mhonnche eka pongddan 55.00 mintam tem 1.00 vorachea vellant 15 gitam nirontorim gailim. Hea 43 pongddanchea zomeant Goychea fokot don pongddancho - Elvis Goesacho 'Kepemchim Kirnnam' ani Konknni Bhaxa Mondollacho odheokx Purnanand Charicho 'Goa Poorna' - aspav aslo.
GOY: Konknnik sonvsarachea panvddear vhorche khatir "Konknni Nirantari" karyavollint jea 43 pongddamni nirontori Konknni gitam gailim te pongodd choddxe firgojentle zome asle. "Konknni Niranrtorim" karyavollint gitam gavpak khuxi asloleamni sompork sadcho oxem Mandd Sobhann sonvsthen khobram madheomantlean ani 'Net'-avelean khobor jahir kel'li. Oxea vellar, Konkan vattarantlea khubxea Konknneanchim monam-kallzam zagovlim. Punn Goyant fokot Punarnand Charichem kalliz-mon zagoulem. Kiteak Charin, khuxen apunn yeta mhunn Mandd Sobhannak gomoilem. 'Kepemchim Kirnnam' zomeak Eric Ozarion aplea khasgi sombondacher apoilo. Na zalear Goycho to-ui pongodd thoimsor hajir astolo kai na hacho dubav aslo. Goyantlea choddan-chodd ganvamni-firgozamni gavpi pongodd asat. Resperank, koslea-i dobajeank kitle-i pois vochun motte umedin Konknni gitam gaitat. Punn tankam hi umed yeta ti fokot poixeank polleun oxem mhaka promannikponnan dista. Hi tor fott zalear, he pongodd
Kalaangnnant kiteak disunk nant tor? Manddo spordhent bhag gheun inamam zodddlele pongodd hea vellar khoim asle? Tiatristamni Konknni samball'lea mhonnpi Konknniche 'melody' ani 'felody king' khoim asle tor ? Konknnichea mullpittantle Goykar fokot inamachim ani duddvanchim tonddam polleun kamam kortat osoch tacho orth zalo mu?
MONGLLUR: Hi 'Konknni Nirantari' karyavoll ghoddoun haddunk Mandd Sobhann sonvsthen 30 lakh rupianchea khorchacho odmas kel'lo. Ho khorch zomounche khatir he sonvsthen 6 mhoine sumara bhailo tokhos gheun ani lagu zaupi Konkan vattarantlea ghoram-ghoramni bhonvon, 31 Janerachem 'Sunaprant' disallem mhonnta "10 lakh rupia" zomoile. Tea xivai Mandd Sobhann sonvsthen videxant-ui bhonvddi korun vetbhor potta khatir thoim nokri kortelea Konknni mon'xam mukhar aplo hetu manddlo. Ani hea Konknnichea niz mogiamni, je choddan-chodd Mongllurkar asle (Mongllurche 'NRI' te) ugtea monan, udar kallzan, sodoll hatamni ani Konknni bhaxechea obhimanan aple kuveti pormannem duddu dile. Mandd Sobhannan "Konknni Nirantari" nimitan uzvadda haddlole yadostikecher duddvanche dennge vixinchi mahiti dilea tacho 'total' kelear na-na mhonnlear he sonvsthek 60 lakh rupia odikuch denngi mell'li. Tea bhair, "Konknni Nirantari" karyavollichea xevottak legit Mandd Sobhannak Konknnicho
vaur fuddem vhorunk Konknni mon'xa koddchean anik-ui denngi mell'li. Ani mhotvachem mhonnlear, sorkara koddchean ek pan-duddu na!
GOY: Goy hem Konknnichem kullar, mullpitt, kalliz mhonn miroupi Goykarank hi lojek ghalpa sarki gozal. Kiteak Goyant Konknnichi kosli-i karyavoll korunk ami fuddem sortanv tednam ami sorkara duddu ditolo mhunn ravtanv. Sorkara dina zalear ti karyavoll zaina ani sorkar dina mhunn sorkarak magir gallyo-fosteo. Ernakulamant hea disamni Akhil Bharotiyo Konknni Porixod cholta. Hea vorsa tannim Goy sorkara kodde 15 lakh rupia magleat. Fattlea vorsa he Porixode khatri Goy Sorkaran 12 lakh rupia dil'le mhonn Porixodecho chitnnis Gokuldas Prabhun sanglem. Punn Konknni lokamni itle-title duddu dileat zalear tem mat sangonk na. Konknnichea nanvan pinrgon-roddon sorkara koddchean duddu bhair kaddpachi ani apli mutt dhampun dovorpachi kola Konknnichea mullpittantlea Goykarank bori sadlea. Dusrea utramni, Goykar Konknni khatir udarponnim aple kuveti pormannem duddu moddunk chamtto asa, hem sot! Mhonnche taka aple bhaxecho mog na osoch tacho orth zalo mu?
Dusrem: Amche-i khubxe Goykar NRI pordesant asat.. Sabar zann sabar unchlea podancher asat. Duddvanche nodrentlean thoinchean tanchean Konknni khatir khub kitem korum yeta, Mongllurche NRI kortat toxe. Punn hea Goykar 'Konknne' NRI-ank Konknnichem poddlam khoim? Goyant yeun orth naslolim , vell ogddaupi "convention' -am korpak ani Mandovi nodiche deger bosun ratchea vellar moujechi 'Wine & Dine Party'-cher duddu ogddaunk tanchea hatancheo muttio apo-ap sodoll zatat. Punn Konknni sovem khoro mog-moipas dakhoupacho vell pavtoch mat tanchim tonddam ani hatancheo muttio apo-ap dhamptat. Punn Net-avelean Konknni vixinchim vhoddlim-vhoddlim upxomam diunk, borounk mat te fattim ravonant. Goykar itle NRI asun legit amche kodde Konknniche Romi lipintlean ek disallem na hi gozal fott koxi dista nhoi?
Mongllurchea ani Goychea NRI-am modem ekuch forok: Goykar NRI Konknni aple avoy bhaxe sovem utramni, vonttam purto, dhongi mog dakhoitat. Mongllurkar NRI tech Konknni sovem kornneamni aplo mog ugtaitat. mandd Sobann-an fattlea vorsamni itleo karyavolli keleat tacheavelean hem spoxtt disun yeta..
Hem soglem polletoch ani nialltoch mhaka ek gozal thavi zata: Fuddarak Konknni konnem-i samballun dovorli zalear Mongllurkaruch dovortele, ani Konknnichea mullpittantle Goykar Konknnichea nanvan sorkarachi ani aite melltat tanchi lalluch khaunk poddtele.
Konknnik songitachea madheomantlean Guinness Book of World Record-ant pavoili dekhun Mandd Sobhannak porbim!




http://www.goa-world.com/goa/poems

About Me

My photo
Goa/India, Hawalli/Kuwait, Kuwait
A big e-welcome to you. Tumcam Maie-mogacho ieukar. Enjoy Life - This is not a rehearsal! Konkani uloi, boroi, vach ani samball - sodankal. Hich Goenchi osmitai ani amchem khalxelponn. Goenchi amchi Konkani bhas! Ekvottachem saddon Goenkaranchem. This is Gaspar Almeida from Parra, Bardez, Goa, based in Kuwait and am connected with the www.goa-world.com website created by Ulysses Menezes, and as Moderator of the famous first of its kind Gulf-Goans e-Newsletter (since 1994) and The Goan Forum and several Goan and Indian associations and forums and e-forums in Goa, India, Kuwait, The Middle East and worldwide.